Ülevaade käsikelladest
Käsikellad on ühed vanimad muusikainstrumendid inimkonna ajaloos, mis arenesid välja kirikukelladest. Need oli Lähis-Idas kasutuses juba rohkem kui 1000 aastat enne meie ajaarvamise algust. Vanimad säilmed on leitud Hiinast, mis olid valmistatud umbes 3600 aastat tagasi. 1660. aastal valmistasid William ja Robert Cor esimese häälestatud komplekti käsikellasid, et neid saaks harjutada ka väljaspool kirikutorni. Üsna pea oli huvi nende väikeste kirikukellade vastu nii suur, et hakkasid kujunema käsikellade ansamblid. Alustati kergetest folkmuusika lugude seadetest väiksele koosseisule. 18. sajandi lõpuks oli igal Inglismaa külal oma käsikellaansambel.
Lääne muusika hulka tulid käsikellad 17. sajandil, kui käsikellameistrid õppisid kelli häälestama. Üsna pea sai käsikellamäng omaette kunstiks. Kui kellamängukunst muutus peenemaks, nõudlikumaks ja kõrgetasemeliseks, suurendati kellakomplektide suurust. Järgnevatel sajanditel kogus käsikellamängu hulgaliselt toetust ja populaarsust. Järjest rohkem inimesi hakkas huvi tundma nende muusikainstrumentide vastu. Tänapäeval toodavad käsikellasid ja käsikelladevarustust Malmark, Schulmerich Bells, Whitechapel Bell Foundry, John Taylor Bellfounders, Uchida Handbells.
Maailmakuulsaid käsikellaansambleid leidub kõikjal. Enamasti on tegemist siiski Ameerika päritolu koosseisudega, kuid neid leidub ka mujal. Ameerikas tegutsevad ansamblid on Sonos Handbell Ensemble, Bells Angles, Sonoran Bells ja Southminster Ringers. Eestit on neist külastanud Sonos ning Alberta Guild ning tuntud koosseisud mujalt maailmast: Kiriku Handbell Ensemble Jaapanist, Pizzazz Handbell Trio Inglismaalt ning Dolce ja Sonus Soomest
Eestis on seni korraldatud kaks käsikellafestivali: Bell Force 2010 ja Bells Art 2011. Mõlema festivaliga seoses on Eestit külastanud mitmed välismaa käsikellaansamblid. Samuti on need mõlemad üritused toonud Eestile tuntust käsikellamängijate hulgas üle maailma. Bell Force 2010 oli esimene festival, mille korraldajateks olid Pärnu Rääma Põhikool, Elo Kesküla ja Richard Pinkerton – idee autor ning Southminster Ringers’i dirigent Pittsburghist (USA). 2011. aastal toimus Tallinnas Bells Art 2011, mille korraldas Arsise kelladekooli juhataja Aivar Mäe.
Mängutehnika
Käsikellamängu üks alustest on õige tehnika ning see on esimene asi, mis õpetatakse igale algajale selgeks. Iga hea mängija peab oskama käsikella õigesti hoida, lüüa ja summutada. Eriti tähtis on tehnika siis, kui paljud ansambli liikmed peavad koos mängima, moodustades ühel ajal kõlava akordi. (Mängutehnika)
Üks õige mängutehnika alus on käsikella õigesti käes hoidmine. Kella tuleb hoida käepidemest käekaitse juurest ning terve peopesa peab olema kella käepideme ümber kindlalt. Käsikella tuleb hoida rinna kõrgusel enda ees püstises asendis. Löömist alustades peab kella kallutama natuke enda poole nii, et kella pendel oleks vastu endale lähimat kellaserva. Käsikella löömist võib nimetada ka tagurpidi jalgratta liigutuseks randmete abil. Käsi peab liikuma ringi kujuliselt: alla, enda ette ja ülevalt ringiga tagasi. Kui käsi liigub alla, on kell kallutatud enda poole. Kella jõudmisel enda ette tuleb väikese kiire randmeliigutusega kell kallutada ettepoole (pendel peab liikuma vastu teist kella serva) ning tekib heli. Et kell summutada või uueks löögiks ette valmistada, tuleb see tagasi enda juurde tuua ülevalt ilusa kaarega.
Nagu igal muusikainstrumendil, on ka käsikelladel omad mänguvõtted. Näiteks võib tuua:
Pluck – kell asetatakse lamavas asendis lauale, ühe käega hoitakse kella kinni ning teise käega tuleb võtta kinni kella pendlist, üles tõsta ja pendel n.ö käest ära visata vastu kella alumist serva.
Kui noot vajab staccato (hästi lühike noot) efekti, siis kasutatakse võtet nimega ring touch, kus sel puhul tuleb kell võimalikult kiiresti peale lööki summutada.
Kui noodi peale on märgitud tähis „Sk“ või kui noodile järgneb laineline joon, siis sellega tähistatakse mänguvõtet nimega shake, mida kasutatakse tavaliselt pikkade nootide puhul ning sel juhul tuleb kella võimalikult kiiresti helistada antud noodivältuse pikkuselt.